← Uneblog
Mis kell sa õhtuse söömise lõpetad, mõjutab und rohkem kui see, mida sa sööd
Nõuanded2 min lugemine

Mis kell sa õhtuse söömise lõpetad, mõjutab und rohkem kui see, mida sa sööd

Mehhanism on tõenäoliselt seotud kehatemperatuuri ja melatoniini tootmisega: söömine tõstab ajutiselt kehatemperatuuri ja võib lükata melatoniini tõusu hilisemaks, mis lükkab edasi ka uinumissoovi. Teine, väiksem uuring, mis võrdles õhtusööki viis tundi versus üks tund enne magamaminekut, leidis huvitava nüansi: hiline õhtusöök tagas öö algusesse sügavama une, kuid öö lõpuosa muutus kergemaks ja katkendlikumaks - sarnaselt alkoholi mõjuga. See ei tähenda, et õhtune söömine on "halb", vaid et keha üritab toiduga tegeleda samal ajal, kui ta peaks puhkama.

Uneteadus sinu postkasti

Kaks korda kuus üks uneuuring või müüt lihtsas keeles. Me ei müü midagi.

Jaga artiklit

Jaga Facebookis

Seotud artiklid

NõuandedPopulaarne2 min lugemine

Kohv kell 15.00 segab und kell 23.00 - isegi kui sa seda ei tunne

Kofeiini poolestusaeg (aeg, mille jooksul aine kontsentratsioon organismis langeb 50% võrra) on keskmiselt 5-6 tundi, aga võib inimeseti olla 3 kuni 10 tundi. Klassikaline uneuuring näitas, et 400 mg kofeiini (kahe-kolme tassi kohvi jagu) kuus tundi enne magamaminekut lühendas öist kogu-unekestust ühe tunni võrra - isegi kui katseisikud ei tundnud, et see uinumist segaks. Rusikareegel: kui lähed magama kell 23, on viimane kohvitass mõistlik juua hiljemalt kell 15-16.

Nõuanded3 min lugemine

Klaas veini enne magamaminekut kiirendab uinumist, aga maksab kätte kell 3 öösel

Alkohol kiirendab tõepoolest uinumist ja suurendab öö esimesel poolel sügava une osakaalu - see osa müüdist on tõsi. Aga kui keha hakkab alkoholi lagundama, pöördub mõju ümber: REM-uni väheneb, ärkamised sagenevad ja teine pool ööst muutub katkendlikuks. 2024. aasta süstemaatiline ülevaade 27 uuringust näitas, et juba kaks standardjooki põhjustavad mõõdetava REM-une häirimise.

Nõuanded2 min lugemine

Trenn 4 tundi enne magamaminekut ei riku und - hilisem õhtune trenn aga küll

Suur 2025. aasta uuring, mis jälgis 14 689 aktiivset inimest ja kogus kokku ligi 4,1 miljonit öist mõõtmist kantava seadme abil, leidis selge ajastuse piiri: trennid, mis lõppesid vähemalt 4 tundi enne magamaminekut, ei mõjutanud und üldse. Hilisemad ja intensiivsemad trennid seostusid pikenenud uinumisajaga, lühenenud unega ja madalama puhke-südamerütmi varieeruvusega öösel. Mida intensiivsem trenn ja mida hiljem see toimub, seda tugevam on negatiivne mõju.