← Uneblog
Kaks kiivit enne magamaminekut: mida teadus unetoitude kohta tegelikult tõestab
Teadus2 min lugemine

Kaks kiivit enne magamaminekut: mida teadus unetoitude kohta tegelikult tõestab

Kiivi sisaldab võrreldes teiste puuviljadega ebatavaliselt palju serotoniini (uuringutes ~5,8 mikrogrammi grammi kohta), mis on melatoniini lähteaine. Hapukirsid (Montmorency-tüüp) on aga üks väheseid toite, mis sisaldavad tegelikult mõõdetavat melatoniini ennast, mitte vaid selle lähteaineid. Tähtis nüanss: efekt ei ilmne ühe õhtuga - uuringutes kasutati 4-nädalast (kiivi) või vähemalt 7-päevast (kirsimahl) järjepidevat tarbimist enne, kui muutused olid mõõdetavad. Lisatud suhkruga mahlad vähendavad tõenäoliselt kasu, mistõttu magustamata kirsimahl või terve puuvili on eelistatud valik.

Uneteadus sinu postkasti

Kaks korda kuus üks uneuuring või müüt lihtsas keeles. Me ei müü midagi.

Jaga artiklit

Jaga Facebookis

Seotud artiklid

TeadusPopulaarne2 min lugemine

Sinu magamistoa õhk on hommikuks tõenäoliselt kaks korda hullem, kui arvad

Suletud magamistoas tõuseb CO2 tase hingamise tõttu öö jooksul järjepidevalt, sageli 1000-3000 ppm-ni (CO2 osakeste arv miljoni osakese kohta), kui aken on kinni. 2025. aastal avaldatud 17 uuringu ülevaade soovitab hoida magamistoa CO2 taset alla 800-1000 ppm, mis tähendab, et enamiku praeguste elamuehituse normide ventilatsioonimäärad on magamistoa jaoks tegelikult liiga madalad - vajalik oleks ligikaudu kaks korda rohkem õhuvahetust, kui praegu tavapäraselt ette nähakse. Kõrgem CO2 tase seostub katkendlikuma unega ja madalama une efektiivsusega.

Teadus2 min lugemine

REM-une ajal on sinu aju peaaegu sama aktiivne kui ärkvel olles

Öö jooksul vahelduvad korduvalt mitte-REM- ja REM-une faasid, kus REM-periood pikeneb iga tsükliga - kõige pikem REM-faas tuleb hommikupoolikutel tundidel enne ärkamist, mitte öö alguses. REM-une ajal muutub taalamus aktiivseks ja saadab ajukoorele kujutisi ja helisid, millest moodustuvad unenäod, samal ajal kui ajutüvi lülitab välja suurema osa kehalihaste funktsionaalsuse, et keha unenägusid füüsiliselt läbi ei mängiks. Käbinääre suurendab samal ajal melatoniini tootmist, mis hoiab sisemist kella välise valguse-pimeduse tsükliga sünkroonis.

TeadusPopulaarne ✕ MÜÜT 3 min lugemine

"Saan hakkama viie tunni unega" - tegelikkuses on tõelisi lühimagajaid alla 1% inimestest

See on üks levinumaid unemüüte ja unemeditsiini ekspertide hinnangul ka tervisele kõige kahjulikum. Tõelised "lühimagajad", kelle keha vajab geneetiliselt vähem kui kuus tundi und, moodustavad alla 1% elanikkonnast. Valdav enamik inimesi, kes väidavad end hakkama saavat viie tunniga, on tegelikult krooniliselt unepuuduses - nad lihtsalt ei tunne seda enam, kuna keha on väsimusega kohanenud. Subjektiivne "okei-tunne" ja objektiivne töövõime lähevad uuringutes korduvalt lahku.